Depilatsioon – soovitused enne ja peale depilatsiooni parema tulemuse saamiseks

 
Kuidas muuta depilatsioon meeldivaks kogemuseks ja miks üldse depileerida?
  • nahapind on kauem siledam ja sõltuvalt piirkonnast püsib karvavaba 2-6 nädalat.
  • tagasi kasvavad karvad on peenemad, nõrgemad ja heledamad.

Selleks, et karvade eemaldamine õnnestuks, võiks karv olla vähemalt 0,5 cm pikk (umbes riisitera pikkune).

Depilatsiooni vastunäidustused
  • Vigastatud nahk
  • Suured sünnimärgid
  • Värske päevitus
  • Värske armkude (vähem, kui 6 kuud)
  • Käsnjad kasvajad
  • Põletikulised veenilaiendid
  • Suurenenud lümfisõlmed
Ebasobiv aeg depilatsiooniks:
  • Kohe peale päevitamist või solaariumi
  • 1-2. menstruatsioonipäeval on nahk tundlikum
  • Kui kasutatakse selles piirkonnas akneravimeid või steroidkreeme

Vahatamisjärgne kodune hooldus ja soovitused

  • Kanna avaraid riideid, et vältida hõõrdumist/kraapimist (soodustab sissekasvanud karvade tekkimist ja võib ärritada nahka)
  • Koori nahka regulaarselt, et aidata vältida ja parandada sissekasvanud karvade probleemi
  • Kasuta päikesekaitset, eriti peale vahatamist, et kaitsta nahka. Kuna vahatamine võtab kaasa mingil määral ka pealmist surnud naha kihti (koorib), siis on suurem päikesepõletuse oht ja võivad tekkida pigmendilaigud
  • Niisuta nahka
  • Pese vahatatud piirkonda leige veega (kuum vesi kuivatab nahka)
  • Väldi kuuma dušši/vanni, sauna, kloorist ja soolast vett 24h peale vahatamist, mõned soovitavad isegi 72h (lisaärrituse oht)
  • Ära koori nahka nädala jooksul peale vahatamist
  • Ära päevita ega külasta solaariumi enne vahatamist ja 24h peale vahatamist
  • Ära treeni vahetult pärast vahatamist
  • Regulaarse vahatamise korral muutuvad karvad peenemaks, pehmemaks ja depilatsiooniprotseduuride vaheline aeg pikeneb

Depilatsiooni kõrvalmõjud ja nahaprobleemid

Depilatsiooni kõrvalmõjud võivad varieeruda sõltuvalt kasutatavast meetodist ja individuaalsest nahatüübist. Siin on mõned levinumad kõrvalmõjud:

Sügelus. Mõnedel inimestel võib tekkida sügelus kohe pärast vahatamist või karvade tagasikasvamise perioodil. Selle põhjuseks on asjaolu, et katkised folliikulid, kust karvad välja tõmmati, paranevad ja see tekitabki sügelust. Kui sügelus tekib hiljem, võib see olla tingitud sellest, et karvad tõmbuvad tagasi ja muutuvad sissekasvanud karvadeks. Sellisel juhul tekib ummistuste tõttu sügelus. Siinkohal on väga oluline naha koorimine.

Nahaärritus ja punetus. Peale depilatsiooni võib nahk olla ärritunud ja punetav, eriti tundlikuma nahaga inimestel. See on tavaliselt ajutine ja kaob mõne tunni või päeva jooksul. Ärrituse vähendamiseks ja naha rahustamiseks võib kasutada jahutavaid niisutavaid geele (nt aloe geel).

Valu ja ebamugavustunne. Erinevad depilatsioonimeetodid võivad põhjustada valu ja ebamugavustunnet. Jahutavad ja niisutavad tooted.

Sissekasvanud karvad.  Enamik karvu kasvab läbi naha ilma probleeme tekitamata. Raseerimisel või vahatamisel  võivad lühenenud karvad tagasi kõverduda ja naha sisse kasvada. Kui karvad kasvavad tagasi naha sisse, reageerib keha karvale nagu võõrkehale, mis võib põhjustada punetust ja põletikku.

Allergilised reaktsioonid. Mõned inimesed võivad olla allergilised teatud vahade koostisosade suhtes, mis võib põhjustada löövet, sügelust või turset.

Nahakuivus. Peale depilatsiooni võib nahk muutuda kuivaks ja ketendavaks. Kasuta niisutavaid tooteid ja koori ketendavat nahka regulaarselt.

Infektsioonid. Nahk võib olla peale depilatsiooni ajutiselt tundlikum ja vastuvõtlikum bakteriaalsetele või seeninfektsioonidele. Peale depilatsiooni püüa vältida selliseid kohti, kus on suurem nakatumise võimalus.

Pigmendimuutused. Peale depilatsiooni võib tekkida hüperpigmentatsioon (tumedamad laigud) või hüpopigmentatsioon (heledamad laigud).

Ekseem . Ekseemi korral on nahk tavalisest tundlikum ja põletikule kalduv. Depilatsioon võib seisundit halvendada.

Keratosis pilaris. See on kananahka meenutav nahk ja on levinud probleem, mida seostatakse nahakuivusega. Seda põhjustab keratiini üleliigne kogunemine karvanääpsudes. Nahk, enamasti õlavarte väliskülgedel, on kaetud väikeste valgete või punaste täpikestega ning on katsudes kare või krobeline.

Oluline on järgida juhiseid ja nahahooldussoovitusi, et minimeerida kõrvalmõjude riski. Kui siiski koged tõsiseid kõrvalmõjusid või kui sümptomid ei kao mõne päeva jooksul, on soovitatav konsulteerida arstiga.

Lugedes depilatsioonijärgseid probleeme ja kõrvalmõjusid võib  tunduda, et miks üldse keegi peaks endale depilatsiooni tahtma teha. Tegelikult pole asi üldse nii hull, kui paistab. Õige hoolduse ja töövõtete korral möödub protseduur peaaegu valutult ja ka hilisematele muredele leiab enamasti lahenduse. Kõiki olukordi ja naha reaktsioone pole võimalik ette näha, sest inimesed on erinevad. Samas on neid, kellele vahatamine tõepoolest üldse ei sobi ja see on täiesti normaalne.

Päris valutut protseduuri ma ei saa kahjuks lubada, sest karva juurtega välja tõmbamine ei saa juba oma olemuselt olla valutu. Kuid ma annan endast parima, et muuta sinu salongikülastus võimalikult mugavaks ja meeldivaks… sest ma ju tahan, et sa tagasi tuleks 🙂

Peatse kohtumiseni!